Nutilinn

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tark linn ehk nutikas linn ehk nutilinn on arenguvisioon integreerida linnas mitut info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendust, et turvaliselt juhtida linna osasid - linna vara, kohalike osakondade infosüsteeme, koole, raamatukogusid, transpordisüsteeme, haiglaid, elektrijaamu, õiguskaitset ja muid ühiskondlike teenuseid. Eesmärk luua nutilinn (inglise keeles Smart city^[1]) on parandada elukvaliteeti, kasutades tehnoloogiat, et parandada teenuste tõhusust ja täita elanike vajadusi. IKT võimaldab linnaametnikel suhelda otse ühiskonnaga ja linna infrastruktuuriga ja selgitada, mis toimub linnas, kuidas linn areneb ja kuidas võimaldada paremat elukvaliteeti. Kasutades reaalaja süsteeme ja sensoreid kogutakse andmeid linnakodanike ja objektide kohta ning töödeldakse reaalajas. Kogutud andmed ja teadmised aitavad parandada ebaefektiivsust.^[2]

IKT-d kasutatakse parandamaks kvaliteeti, toimivust ja interaktiivsust linnades pakutavate teenustele ja vähendamaks kulutusi ja ressursside tarbimist ja parandada kontakti kodanike ja valitsuse vahel. Nutilinna rakendused on välja töötatud eesmärgiga parandada juhtimist linnas ning pakkuda reaalajas vastuseid küsimustele. Seega võib nutilinn „tavalinnaga“ võrreldes olla valmis kiiremini reageerima oma linnakodanike väljakutsetele.

Muud nimetused, mida on kasutatud sarnastel linnakontseptsioonidel: küberlinn (cyberville), digitaalne linn, elektrooniline kogukond, infolinn, intelligentne linn, teadmistepõhine linn, silma linna, telelinn, teletoopia, sõltumatu linn, ühendatud linn.

Sektorid, mis kuuluvad nutilinna (Smart City) tehnoloogia hulka: valitsuse teenused, transport ja liikluskorraldus, energia, tervishoid, vesi, uuenduslik linna põllumajandus ja jäätmekäitlus.

Suured tehnoloogia, majanduse ja keskkonna muutused on tekitanud huvi nutilinnade vastu, sealhulgas kliimamuutused, majanduse ümberkorraldused, jaemüügi ja meelelahutuse liikumine virtuaalseks/online´i, elanikkonna vananemise ja surve riigieelarvele. Euroopa Liit (EL) on teinud pidevalt jõupingutusi, et töötada välja strateegiat saavutamaks arukate/nuti linnade kasvu oma suurlinna-piirkondades. EL on töötanud välja erinevaid programme "Euroopa digitaalne tegevuskava" raames. 2010. aastal pöörati tähelepanu suurendamaks innovatsiooni ja investeeringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele eesmärgiga parandada avalikke teenuseid ja elukvaliteeti. Arup hinnangul hakkavad nutilinnade teenused maailmaturul maksma $ 400 miljardit 2020. aastaks. Näitena on nutilinna (Smart City) tehnoloogiad ja programme kasutatud Milton Keynes, Southamptonis, Amsterdamis, Barcelonas ja Stockholmis.